Jälle üks raske otsus on mind ees ootamas. Mul nimelt on lootust, et üks minu soov võiks täide minna, kui ma ettepaneku vastu võtaks. Aga samas, ma ei tea, kas see ikka on see, mida ma tahan ja kas see on sobiv ja.. oh..nii palju küsimusi, kuid mitte ühtegi vastust. Aga ma olen seda ju nii kaua oodanud..
Et jah..ma ei tea, mida teha..ja samas ma ei taha asjast täpsemalt ka enne rääkida, kui asi selge on..
Ma ei saa aru, miks mõni õppejõud peab nii nõme olema, et just siis, kui mina plaanin Tallinnas neljapäeva õhtul välja minna, otsustab tema reedel töö teha. Nagu deem..see pole üldse aus ju. Ma nii tahtsin välja minna. Terve see aeg septembrist kuni siiani, pole ma veel Tallinnas kuskile klubisse vms kohta jõudnud ja nüüd kui plaanin, siis rikutakse plaan ära.:( Ja neljapäeval on ju Viivul sünnipäev ka veel, et siis peab vist niisama ainult päeval õnne soovima, sest kui mul järgmine päev kell 9 kahetunnine kontrolltöö ees ootab, siis ma ei saa ju välja minna.:(
Koti ostsin endale täna.:D Nüüd saab läbi see aeg, et ma mingi sellise kotiga koolis käin, kuhu vihm ja lumi ja kõik muu taevast tulev staff sisse sajab.:P Päris kena kott on, minu arust.(A) See nädal mul üldse siuke suht hea nädal, et osadesse loengutesse ei pea minema, seega homme vist sätin ka ennast kuskile poodlema.:D Sest isa juba ütles mulle esmaspäeval: “Sul oleks aeg endale uued teksapüksid osta.” Eks ma siis pean vaikselt vaatama hakkama..sest jamh..tegelikult need teksad, mille kohta ta nii ütles, hakkavad varsti läbi kuluma jah.
Muide..ärge öelge mulle msnis, et te midagi head sööte, kui sööte. Eile mingi kõik sõid igast head ja paremat ja täna ma juba käisin endale ka mandariine ostmas.:D Midagi head oleks veel tahtnud, aga muud ei suutnud valida. Mandariinidega on ju selline delo, et ma olen nagu termiit - kui mina juba kuskil olen, kus on mandariinid, siis varsti neid mandariine enam pole.:D
Aga seda, et.. ärge nüüd arvake, et ma vaene tudeng pole, et siin seletan igasugusest ostmisest ja asjast.:D Olen ikka küll. Vahel lihtsalt peab endale midagi head ostma ju.;) Ja selle arvelt vb hoian toidu pealt kokku veidi.
Ja teie, kallikesed, keda ma ammu näinud ei ole..palun saame kokku!(A) Leidke minu jaoks see aeg…
28. november läheb Kaidi siis Linnahalli Ace of Base kontserdile. Aint, et üks väike jama on. Pean välja mõtlema, keda endaga kaasa kutsun, sest üksi on esiteks imelik minna ja teiseks, mul nimelt kaks piletit.:) Et jah kedagi head ja toredat oleks vaja, aga ma ei tea, kes see olema peaks.
Viimasel ajal on nii paljud nii võõraks jäänud kuidagi.:( Ja asi, ei ole selles, et mina Tallinnas ja nemad Haapsalus. Isegi need, kes Tallinnas on, on võõraks jäänud. Ühesõnaga..üks igavene suur ja paha jama…
Kursavend: “Võta need küpsised endale.”
Kursaõde: “Söö ise oma küpsiseid, sa pead kosuma.”
Kursavend: “Ma ei söö neid. Võta endale.”
Kursaõde: “Millest sa siis toitud üldse?”
Kursavend: “Õhust, veest ja armastusest.”
Kursaõde: “Mulle küll sellest ei piisa. Mul on ikka midagi tahkemat (/kõvemat) ka vaja.”
Aga tegelikult peaks reklaami õppima hakkama. Muidu homme tööd küll ära ei tee.
Kui kedagi huvitama peaks, siis eilne ja tänane seminar läks hästi. Isegi väga hästi.;) Et kui homse töö ka (väga) hästi teeks, siis oleks super.:)
Aga siiski ei saa ma aru, miks peavad need kõige ajutisemad asjad kõige püsivamad olema?:S:(
Ja veel..kui keegi tunneb mõnda meest, kel süda on, siis tahaks ka sellist näha…
Tsiteerin üht sõpra: “Nüüd ma ei saa nii kaua ju kellegagi suudelda, kui mul see ohatis on.”
Aga tegelikult ei muretse ma selle pärast ka suht.:D Pigem selle pärast, et nüüd ma ei saa välja minna kuskile, sest ausalt sellise jubedusega küll kuskile inimeste sekka minna ei taha.:S
Mde,