Kas tõesti hakkasid asjad liikuma?
Võib-olla on veel vara hõisata, aga vähemalt toimub mingi areng.. asi seegi..:)

Ja täna saab koju kalli juurde!:*

Nutune on olla..isegi väga…
Ma ei taha olla siin Tallinnas. Mul on nii kõrini sellest linnast ja kogu sellest koolijamast. Saaks juba ükskord need asjad jonksu.. see pole ju normaalne… Ma ei jaksa enam. Tõesti ei jaksa.
Millal ometi tuleb see päev, kui asjad paremuse poole minema hakkavad..esialgu nö väikesed asjadki..

Kõrini..ei jaksa enam võidelda kogu selle asjaga..

Ja tahan koju tagasi! Haapsallu! Haapsalu on minu kodu ja seal on minu elu!!!

Seda nüüd veel vaja oli..:(

Jõulukingitusi sel aastal ei tule. Ei tee ise kellelegi ja ei oota endale ka kelleltki. Eks ta imelik on, aga mis teha..rasked ajad..
Saaks vähemalt kuusegi tuppa ja et lund ikka ka jõuluajal maas oleks ja kallid inimesed muidugi ka - siis polegi rohkem vaja..

Iga päevaga muutub aina kallimaks!
Mõnes mõttes võib tõesti öelda, et tülid tugevdavad suhet. Ja nädalavahetus mõjus ka hästi..

Nädalavahetus oli raske. Isegi väga raske. Emotsionaalses mõttes just. Ja ma tõesti kartsin, et ongi kõik.. Aga nüüd on kõik korras jälle.:) Vist vähemalt..

Võiks ju arvata, et ajaga muutub eemalolek kuidagi lihtsamaks. Tunded muutuvad püsivamaks ja kindlamaks ja usaldus suureneb. Aga siiski praeguse seisuga tundub mulle hoopis, et mida aeg edasi, seda raskem on eemal olla. No üks asi on see, kui sa oled lihtsalt päeval eemal, et üks on ühes kohas ja teine teises - see muutub küll lihtsamaks vast. Aga see, kui üks on ühes linnas ja teine teises linnas ja näed põhimõtteliselt ainult nädalavahetustel. See on raske. Vähemalt minu jaoks. Kui ma praegu tagasi mõtlen, siis algul ei olnudki vist nii raske - tahtsid küll helistada ja ootasid taaskohtumist. Aga nüüd on kohe kuidagi hinges raske. Midagi on nagu puudu. Ja see miski on muidugi tema. Kui ma varem tundsin end Tallinnas väga koduselt, siis nüüd on nagu nii, et on küll kodu, aga samas mitte see päris kodu, midagi on siit puudu.. Olgugi, et Haapsalus olen päeval põhiliselt üksi ja tunnen teatud määral igavustki seal, aga samas on seal praegusel hetkel see minu päris kodu, kus on olemas kõik, mida ma oma kodus vajan.

See kõik teeb ka muidugi järgmise aasta otsused raskemaks - kas õppida edasi, katsuda leida töökoht või mõlemat üldse? või mida üldse teha? Muidugi jah..mõnes mõttes ei tasugi nende mõtetega veel kiirustada, enne on vaja ikka selle bakaga hakkama saada ja sellega on praegu suhteliselt teadmata lood veel. Aga siiski..varsti tuleb see aeg, kui tuleb edaspidiseid otsuseid vastu võtma hakata ja ma kardan, et ma ei suuda seda adkevaatselt teha. Samas ei saa neid otsuseid väga hilja peale ka jätta, et vaataks nii enam-vähem, mis suvel saab ja siis suunduks alles sügisesse. Tõenäoliselt on vaja aasta lõpus (kevadel) kohe otsus vastu võtta, sest pole ju mõtet suvel korterit tühja maksta, kui ma võib-olla sügisel ei naasegi siis. Samas aga on kevad praegusel hetkel muidugi veel nii kaugel, et ei tea, mis sel ajal üldse on. Esiteks, kas siis enam seda suhet on..aga ma loodan, et siiski on - praegusel hetkel pole küll vajadust otseselt vastupidisele stsenaariumile mõelda. Teiseks, kas siis enam Haapsalus oleme, võib-olla on siis teised ajad ja teised kohad juba - aga siiski on ka see vist üsna ebatõenäoline.. Seega jah..praegu on segased ajad, eks peab ootama/vaatama mis kevade poole saama hakkab ja siis ka konkreetsemalt nendele asjadele mõtlema hakkama, sest mingid otsused tuleb vastu võtta.

Ja mul oleks hädasti vaja endale head juhendajat, et selle bakaga siiski hakkama saada. Keegi võiks kedagi head mulle soovitada.. aga seda vist siiski ei saa. Tuleb ise mingi otsus vastu võtta ja loota, et ma teist korda samasse ämbrisse ei astu. Ausalt öeldes, ma tõesti ei ole huvitatud koostöö tegemisest inimesega, kes ütleb ainult “see ei sobi ja see ei sobi” ja pistab pärast juhendajaks olemise eest lihtsalt papi tasku. Minu silmis tähendab juhendamine ikka natuke midagi muud - sellise juhendaja puhul võiks aga põhimõtteliselt tööd ka ilma juhendajata üleüldse teha!

Ja kui kooliasjadest uuesti välja astuda..siis on mul veel tegelikult üks mure. Need on jõulud. Ka sellele on veel natuke vara mõelda, aga siiski.. Ei tea, mis saab..
Ma ei tea praegu üldse praktiliselt mitte millestki mitte midagi ja see kõik tekitab tegelikult parajalt ängi…

Mõne inimese puhul on hea meel, et ta olemas on. Aga mõne teisega on lausa nii, et ei saa ega taha end üldse ilma temata ette kujutadagi!

Mu tänane teemaline poetuur lihtsalt peab hästi ja edukalt minema..
Muud varianti pole..asi on kriitiline…
Täna peab saama hea tehingu teha!! Ja parem oleks, kui ilma suurema vaeva ja närvitsemiseta..